Eestis kasutab nutikaid energialahendusi juba üle 200 000 inimese
Statistikaameti andmetel kasutas 2026. aastal internetiühendusega termostaate, arvesteid, valgusteid, pistikuid või muid koduseid energiajuhtimise lahendusi 209 100 inimest. 2024. aastal oli neid 164 000.
See tähendab, et kahe aastaga kasvas selliste seadmete kasutajate arv 28 protsenti. Oluline on rõhutada, et tegu ei ole aastase kasvuga, vaid 2024. ja 2026. aasta võrdlusega.
Nutikaid kodulahendusi kasutatakse Eestis siiski palju laiemalt kui ainult energiajuhtimises. 2026. aastal kasutas nutitelerit 588 300 inimest, kantavaid internetiühendusega seadmeid – näiteks nutikellasid, aktiivsusmonitore ja juhtmevabu kõrvaklappe – 563 700 inimest, internetiühendusega muusikakeskusi ja nutikõlareid 317 700 inimest ning nutikaid kodumasinaid 258 500 inimest.
Koduseid turvalahendusi, nagu valvekaamerad, suitsuandurid ja nutilukud, kasutas 202 900 inimest. Häälassistentide – näiteks Alexa, Google Assistanti või Siri – kasutajaid oli samal ajal 99 300.
Need arvud näitavad üsna hästi, et nutikodu ei ole enam pelgalt tehnoloogiahuviliste mängumaa. Paljud seadmed on muutunud tavaliseks osaks igapäevasest kodusest elust.
Google'i otsingud viitavad samale muutusele
Google Trendsi viimase viie aasta ülemaailmne võrdlus näitab, et kõige suurem otsinguhuvi on olnud märksõna “smart home” vastu. Sellest jäävad selgelt maha “smart light”, “smart plug” ja “smart thermostat”.
Veel huvitavam on aga muutuse suund. Kui 2022.–2024. aastal püsis “smart home’i” otsinguhuvi üsna stabiilsena, siis 2025. aasta teises pooles hakkas see selgemalt kasvama ja 2026. aastal tegi juba suurema hüppe. Sama on näha ka nutivalgustuse puhul.
[GOOGLE TRENDSI SMART HOME GRAAFIK SIIA]
Google Trendsi põhjal ei saa muidugi öelda, kui palju seadmeid tegelikult osteti. See näitab suhtelist otsinguhuvi, mitte müüki. Küll aga haakub otsingute kasv üsna hästi sellega, mida näitab Eesti statistika: huvi nutikodu ja eriti koduse automatiseerimise vastu on viimastel aastatel kasvanud.
Euroopa pilt on sarnane: kodu muutub targemaks, kuid sammhaaval
Eurostati andmetel kasutas 2024. aastal Euroopa Liidus vähemalt üht internetiühendusega seadet 70,9 protsenti 16–74-aastastest inimestest.
Kõige levinumad olid internetiühendusega telerid, mida kasutas 57,9 protsenti inimestest. Neile järgnesid kantavad seadmed, nagu nutikellad ja aktiivsusmonitorid, mida kasutas 29,9 protsenti inimestest. Virtuaalset assistenti nutikõlari kujul kasutas 16 protsenti.
Klassikaline koduautomaatika oli sellest siiski vähem levinud. Internetiühendusega koduse energiajuhtimise lahendusi kasutas 14,2 protsenti, nutikaid kodumasinaid 12,8 protsenti ja koduseid turvaseadmeid 11,8 protsenti inimestest.
See on tähtis nüanss. Nutikodu ei tähenda enamiku inimeste jaoks terviklikku süsteemi, kus kõik seadmed on omavahel ühendatud. Palju sagedamini tähendab see mõnda üksikut praktilist lahendust, mis teeb elu mugavamaks või aitab kulusid kontrolli all hoida.
Kõige praktilisem nutikodu on seotud energiaga
Kui nutikodu mõiste mõni aasta tagasi seostus paljudele eelkõige mugavuse ja futuristliku elustiiliga, siis praegu paistab üha olulisem olevat hoopis praktiline pool.
Nutipistik aitab juhtida konkreetse seadme tööd. Nutitermostaat võimaldab reguleerida kütmist täpsemalt. Nutivalgustus laseb seadistada ajakavasid ja automaatikat. Mõne lahenduse abil on võimalik jälgida ka energiatarbimist.
Just see aitab seletada, miks Eesti statistikas on üks kiiremini kasvanud kategooriaid just internetiühendusega energiajuhtimise lahendused. Inimesed ei pea ostma tervet “tarka maja”, et saada kätte ühe üsna selge kasu: parem ülevaade ja suurem kontroll.
Alexa juhib endiselt tuntumate nutikoduplatvormide võrdlust
Google Trendsi teine võrdlus toob välja nutikodu suuremad ökosüsteemid ja kaubamärgid: Amazon Alexa, Google Home, Philips Hue ja HomeKit.
Selles võrdluses on Alexa otsinguhuvi olnud viimase viie aasta jooksul kõige kõrgem. Google Home tuleb sellest märksa tagapool, Philips Hue ja HomeKit veel omakorda väiksema huviga.
[GOOGLE TRENDSI ALEXA / GOOGLE HOME / PHILIPS HUE / HOMEKIT GRAAFIK SIIA]
Seda graafikut ei tasu tõlgendada turuosade või kasutajate arvuna. Need nimed tähistavad ka natuke erinevaid asju: Alexa, Google Home ja HomeKit on laiemad nutikoduplatvormid, Philips Hue aga eelkõige nutivalgustuse süsteem. Küll aga näitab võrdlus, milliste nimede kohta inimesed Google’ist kõige rohkem infot otsivad.
Nutikodu suurim takistus pole enam ainult hind
Nutikodu levikut on aastaid pidurdanud üks tüütu probleem: seadmed ei taha alati omavahel hästi koostööd teha.
Üks töötab ainult ühe rakendusega, teine teise platvormiga, kolmas toetab üht ökosüsteemi, aga mitte teist. See teeb nutikodu ülesehitamise keerulisemaks, kui esmapilgul paistab.
Selle vähendamiseks on loodud ühine Matter, mille eesmärk on parandada eri tootjate ja eri platvormide seadmete koostööd. Matter on ühine nutikodu standard, mille mõte on teha eri tootjate seadmed omavahel paremini ühilduvaks. Matteri toetavad ka suuremad süsteemid, sealhulgas Apple Home ja Amazon Alexa.
See ei pruugi tunduda eriti põnev uuendus, kuid just sellised taustamuudatused võivad nutikodu järgmise kasvulaine võimalikuks teha. Kui seadmete kokkusobivuse pärast ei pea enam nii palju muretsema, muutub nende lisamine koju lihtsamaks.
Nutikodu ei tule suure pauguga, vaid vaikselt
Kõige parem järeldus ei ole ilmselt see, et inimesed ehitavad endale massiliselt futuristlikke “tarku kodusid”. Pigem muutuvad kodud samm-sammult targemaks.
Kõigepealt tuleb nutiteler. Siis robot-tolmuimeja. Siis mõni telefonist juhitav lamp, pistik või valvekaamera. Ühel hetkel on kodus juba hulk seadmeid, mis on internetiga ühendatud ja teevad midagi automaatselt.
Eesti andmed näitavad, et see protsess käib päriselt. Google’i otsingud viitavad, et huvi on kasvanud ka laiemalt.
Seega võib vastus küsimusele, kas me muudame kodu järjest targemaks, olla üsna lihtne. Jah, aga mitte ühe suure hüppega. Pigem lisandub kodudesse üha rohkem väikseid nutikaid lahendusi, mille kõige tugevam müügiargument on praktilisus.
Artikkel on valminud rakenduse Google Trends tutvustamiseks Google’i toetusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar