Pubikultuuril pole ajaloos olnud erilist pistmist peenemat sorti toidukultuuriga. Aga mulle tundub, et just menüüs võib peituda see päästev õlekõrs, mis rahva koduselt diivanilt välja meelitab, et kõrtsi õdusas atmosfääris kokku saada ja ilmaasju paika panna. Purtse resto just seda teha tahabki.
Allikas: Kaubandus - Restoranitest. Metsiku ida saatkonna maitsekas õl(l)ekõrs töörahvale
Tallinki kolmanda kvartali puhaskasum kasvas 43,8 miljoni euroni, kuid kulumieelne ärikasum ja äritegevuse rahavoog jäid mullusele alla. Aasta esimese üheksa kuu tulemust mõjutasid kõrged kütusehinnad, geopoliitilised pinged ning dividendide väljamaksmisega seotud mõjud.
Allikas: Logistikauudised - Tallink teenis suvel korraliku kasumi, kuid kütus neelas aastaga miljoneid
Eesti riigi võlakirjade tootlus on viimastel kuudel kiiresti kasvanud, jõudes septembris 4,09 protsendini.
Allikas: Majandus - Eesti riigil läheb laenamine palju kallimaks
President Trump helistas kolmapäeval Elon Muskile ja palus tal eemaldada Ukrainale seatud piirangud Starlinki sõjalise versiooni kasutamisel, ütlesid USA ametnikud.
Allikas: Majandus - WSJ ⟩ Trump helistas Muskile ja palus eemaldada Ukraina Starlinki piirangud
Lähis-Ida sõjalise olukorra teravnemine kergitas nafta ja maagaasi hindu. Brenti toornafta hind tõusis reedel ligi 115 dollarini barreli eest ning Euroopa gaasi võrdlushinna TTF futuurid kerkisid üle 92 euro megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase ligikaudu nelja aasta jooksul.
Allikas: Majandus - Energia kallines järsult, gaasi börsihind tegi uue nelja aasta rekordi
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit teeb riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitte saata kliimakindla majanduse seadust teisele lugemisele.
Allikas: Toostusuudised - Tööandjad: kliimaseadus jäägu järgmisele riigikogule
Üks huvitavamaid osi konverentsist oli Bazaar, kus, vahetati teadmisi ja kogemusi. Tegemist on avatud mõttevahetusega, mis toob kokku inimesed erinevatest asutustest ja riikidest, et tutvustada, küsida, teha koostööettepanekuid või lihtsalt vahetada muljeid. Kuna Eesti Keele Instituut koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga on üles ehitamas Keeleandmete Teadustaristut (KeTa), siis meie jaoks oli Bazaaril peetud vestlustest kindlasti kõige tulemusrikkam CMDI Help Desk ehk kõik, mida oled eales teada tahtnud CMDI-st. Piltlikult öeldes, ehitades üles keeleandmete repositooriumi (aka andmehoidlat), on tarvis need andmed metaandmete kaudu suhtlema panna erinevate andmeportaalidega. CMDI on just see abimees, kes aitab metaandmed tõlkida tehniliselt arusaadavaks CLARINi portaali jaoks, et need oleks kättesaadavad mitte ainult võrgustike liikmetele, vaid kõigile huvilistele. Samuti sai seal hea kontakt loodud soomlaste Kielipankkiga, et arutada koostöövõimalusi.
Teine vabama mõttevahetusega vorm oli posterettekannete sessioon, mis toimus kahel päeval: esimesel esitlesid oma töid võrgustiku liikmed, kelle teesid olid vastu võetud, ning teisel päeval doktorandid. Mõlemale päevale jagus palju uudistajaid, mitmeid küsimusi ning arutelusid. Meilt esitleti kolme postrit, millest üks osales ka doktorantide posterettekannete sessioonil. Esimene poster oli pühendatud Keeleandmete Teadustaristu (KeTa) ülesehitamisele ning tulevikuplaanidele (From Dormant to Dynamic: Rebuilding a National Language Data Infrastructure (Kristel Uiboaed, Lilian Neerut, Eleri Aedmaa, Evelin Arust, Kaisa Jette Särekanno and Sandra Eiche)) ning teine (Copyright Infringement in AI-Generated Outputs: Could an infrastructure like CLARIN be made liable? (Aleksei Kelli, Pawel Kamocki, Joshua Wilbur, Krister Lindén, Jens Schovsbo, Johan Axhamn, Nele Nisu and Morten Rosenmeier)) tõstatas küsimuse autoriõiguste rikkumise kohta tehisintellekti loodud väljundites, keskendudes sellistele keeleressursside infrastruktuuridele nagu CLARIN. Uuriti nii meie kogemust keeleandmete taristu loomisel kogukondlikest ja tehnilistest vaatenurkadest kui ka arutleti üleüldiselt tehisaru ning õigusloome vajalikkusest, vajakajäämistest ning selle teema teravdatud tähelepanust terves maailmas. Doktorantide programmi kaudu esitles oma uurimisteemat Sofia Kriuchkova, kelle posterettekanne Gender-related variation in contemporary spoken Estonian: From language use to perception esitas näiteks selliseid küsimusi: kuidas mehed ja naised erinevad keelekasutuses, kas need erinevused on läbivad igas vanusegrupis ning millised stereotüübid esinevad ühiskonnas meeste ja naiste keelekasutuse kohta.
Loomulikult olid konverentsil ka peaesinejad. Tänavu oli neid kaks – Kaspar Beelen (Londoni Ülikool), digiajaloolane, kelle uurimissuund keskendub andmestumise ja masinõppe mõjule humanitaarteadustes. Teiseks peaesinejaks oli Barbara McGillivray (King’s College London). Tema keskendub oma teadustöös arvutuslikele meetoditele keelemuutuste uurimiseks nii ajalooliste keelte kui ka kaasaegsete andmete valguses.
Igati kordaläinud konverentsi viimasel päeval tõdeti, et kuigi ollakse juba väsinud, on siiski tore vähemalt kord aastas kokku saada ning kohtuda silmast-silma. Õhkkond konverentsil andis aimu juba aastatepikkusest traditsioonist, kus kõlasid laused: „Tore sind jälle näha!“ ja „Kui kaua pole näinud?!“ Või sõnati uustulnukatele: „Tere tulemast meie sekka!“ Kõik see jättis positiivse ja hea tunde, millega oodata taaskohtumist CLARINi tuleva-aastasel konverentsil Malmös!
CLARIN ERIC on keeleressursside ja -tehnoloogia üle-euroopaline võrgustik, mille eesmärk on pakkuda hõlpsat ning jätkusuutlikku ligipääsu keeleandmetele ja -tööriistadele toetamaks teadustööd nii humanitaar- kui ka sotsiaalvaldkondades. Eesti on CLARINi üks asutajaliikmetest ning siinse CLARINi võrgustiku tööd koordineerib KeTa (Keeleandmete Teadustaristu) konsortsium. Liikmed Eesti Keele Instituudist ja Tartu Ülikoolist panustavad lisaks riiklikule koordineerimisele (Joshua Wilbur - riiklik koordinaator, 2027 jaanuarist ka CLARIN National Coordinators’ Forum (NCF) aseesimees ja Lilian Neerut – asekoordinaator, kasutajate kaasatuse töörühma liige) veel tehniliste keskuste (Krista Liin), standardite ja koostalitlusvõime (Evelin Arust) ning õiguslike ja eetiliste küsimuste (Nele Nisu) töörühmade töösse.
Eesti suuremad toidu- ja joogitootjad tegid peaminister Kristen Michalile terava ühispöördumise, milles paluvad sekkuda regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase tegevusse. Ettevõtjate hinnangul surub minister sektorile ühepoolselt ja ilma mandaadita peale uut Nutri-Score'i toidumärgist, mis kahjustab kohalikku konkurentsivõimet, kasvatab bürokraatiat ja on Eesti peamistel sihtturgudel täiesti tundmatu.
