Lähis-Ida sõjalise olukorra teravnemine kergitas nafta ja maagaasi hindu. Brenti toornafta hind tõusis reedel ligi 115 dollarini barreli eest ning Euroopa gaasi võrdlushinna TTF futuurid kerkisid üle 92 euro megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase ligikaudu nelja aasta jooksul.
Allikas: Majandus - Energia kallines järsult, gaasi börsihind tegi uue nelja aasta rekordi
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit teeb riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitte saata kliimakindla majanduse seadust teisele lugemisele.
Allikas: Toostusuudised - Tööandjad: kliimaseadus jäägu järgmisele riigikogule
Üks huvitavamaid osi konverentsist oli Bazaar, kus, vahetati teadmisi ja kogemusi. Tegemist on avatud mõttevahetusega, mis toob kokku inimesed erinevatest asutustest ja riikidest, et tutvustada, küsida, teha koostööettepanekuid või lihtsalt vahetada muljeid. Kuna Eesti Keele Instituut koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga on üles ehitamas Keeleandmete Teadustaristut (KeTa), siis meie jaoks oli Bazaaril peetud vestlustest kindlasti kõige tulemusrikkam CMDI Help Desk ehk kõik, mida oled eales teada tahtnud CMDI-st. Piltlikult öeldes, ehitades üles keeleandmete repositooriumi (aka andmehoidlat), on tarvis need andmed metaandmete kaudu suhtlema panna erinevate andmeportaalidega. CMDI on just see abimees, kes aitab metaandmed tõlkida tehniliselt arusaadavaks CLARINi portaali jaoks, et need oleks kättesaadavad mitte ainult võrgustike liikmetele, vaid kõigile huvilistele. Samuti sai seal hea kontakt loodud soomlaste Kielipankkiga, et arutada koostöövõimalusi.
Teine vabama mõttevahetusega vorm oli posterettekannete sessioon, mis toimus kahel päeval: esimesel esitlesid oma töid võrgustiku liikmed, kelle teesid olid vastu võetud, ning teisel päeval doktorandid. Mõlemale päevale jagus palju uudistajaid, mitmeid küsimusi ning arutelusid. Meilt esitleti kolme postrit, millest üks osales ka doktorantide posterettekannete sessioonil. Esimene poster oli pühendatud Keeleandmete Teadustaristu (KeTa) ülesehitamisele ning tulevikuplaanidele (From Dormant to Dynamic: Rebuilding a National Language Data Infrastructure (Kristel Uiboaed, Lilian Neerut, Eleri Aedmaa, Evelin Arust, Kaisa Jette Särekanno and Sandra Eiche)) ning teine (Copyright Infringement in AI-Generated Outputs: Could an infrastructure like CLARIN be made liable? (Aleksei Kelli, Pawel Kamocki, Joshua Wilbur, Krister Lindén, Jens Schovsbo, Johan Axhamn, Nele Nisu and Morten Rosenmeier)) tõstatas küsimuse autoriõiguste rikkumise kohta tehisintellekti loodud väljundites, keskendudes sellistele keeleressursside infrastruktuuridele nagu CLARIN. Uuriti nii meie kogemust keeleandmete taristu loomisel kogukondlikest ja tehnilistest vaatenurkadest kui ka arutleti üleüldiselt tehisaru ning õigusloome vajalikkusest, vajakajäämistest ning selle teema teravdatud tähelepanust terves maailmas. Doktorantide programmi kaudu esitles oma uurimisteemat Sofia Kriuchkova, kelle posterettekanne Gender-related variation in contemporary spoken Estonian: From language use to perception esitas näiteks selliseid küsimusi: kuidas mehed ja naised erinevad keelekasutuses, kas need erinevused on läbivad igas vanusegrupis ning millised stereotüübid esinevad ühiskonnas meeste ja naiste keelekasutuse kohta.
Loomulikult olid konverentsil ka peaesinejad. Tänavu oli neid kaks – Kaspar Beelen (Londoni Ülikool), digiajaloolane, kelle uurimissuund keskendub andmestumise ja masinõppe mõjule humanitaarteadustes. Teiseks peaesinejaks oli Barbara McGillivray (King’s College London). Tema keskendub oma teadustöös arvutuslikele meetoditele keelemuutuste uurimiseks nii ajalooliste keelte kui ka kaasaegsete andmete valguses.
Igati kordaläinud konverentsi viimasel päeval tõdeti, et kuigi ollakse juba väsinud, on siiski tore vähemalt kord aastas kokku saada ning kohtuda silmast-silma. Õhkkond konverentsil andis aimu juba aastatepikkusest traditsioonist, kus kõlasid laused: „Tore sind jälle näha!“ ja „Kui kaua pole näinud?!“ Või sõnati uustulnukatele: „Tere tulemast meie sekka!“ Kõik see jättis positiivse ja hea tunde, millega oodata taaskohtumist CLARINi tuleva-aastasel konverentsil Malmös!
CLARIN ERIC on keeleressursside ja -tehnoloogia üle-euroopaline võrgustik, mille eesmärk on pakkuda hõlpsat ning jätkusuutlikku ligipääsu keeleandmetele ja -tööriistadele toetamaks teadustööd nii humanitaar- kui ka sotsiaalvaldkondades. Eesti on CLARINi üks asutajaliikmetest ning siinse CLARINi võrgustiku tööd koordineerib KeTa (Keeleandmete Teadustaristu) konsortsium. Liikmed Eesti Keele Instituudist ja Tartu Ülikoolist panustavad lisaks riiklikule koordineerimisele (Joshua Wilbur - riiklik koordinaator, 2027 jaanuarist ka CLARIN National Coordinators’ Forum (NCF) aseesimees ja Lilian Neerut – asekoordinaator, kasutajate kaasatuse töörühma liige) veel tehniliste keskuste (Krista Liin), standardite ja koostalitlusvõime (Evelin Arust) ning õiguslike ja eetiliste küsimuste (Nele Nisu) töörühmade töösse.
Eesti suuremad toidu- ja joogitootjad tegid peaminister Kristen Michalile terava ühispöördumise, milles paluvad sekkuda regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase tegevusse. Ettevõtjate hinnangul surub minister sektorile ühepoolselt ja ilma mandaadita peale uut Nutri-Score'i toidumärgist, mis kahjustab kohalikku konkurentsivõimet, kasvatab bürokraatiat ja on Eesti peamistel sihtturgudel täiesti tundmatu.
Medicumi perearstikeskuses hakati AI-põhist dokumenteerimist katsetama 2025. aasta septembris. Nüüdseks on see Ründali sõnul saanud tavapärase töö osaks. Süsteem kuulab arsti ja patsiendi vestlust ning koostab selle põhjal visiidi dokumentatsiooni.
Varem pidi arst vastuvõtu ajal patsiendiga rääkima ja samal ajal arvutisse märkmeid kirjutama. See võis jätta patsiendile mulje, et arst ei kuula teda ega vaata talle silma, kuigi tegelikult püüdis arst lihtsalt kogu olulise info haiguslukku kirja saada.
„Vastuvõtu aeg on piiratud, informatsiooni visiidi jooksul palju ja seda kõike pidi samal ajal dokumenteerima. AI kasutamine on vähendanud vaimset koormust: arst ei pea vestluse ajal pidevalt mõtlema, kas kõik oluline sai dokumenteeritud. See jätab rohkem ruumi patsiendi kuulamiseks ja tema küsimustele vastamiseks,“ toob Ründal välja kõge suurema AI-dokumenteerija itendi kasutuselevõtuga toimunud muutuse. „Olen avastanud, et ma olen hakanud patsientidega rohkem rääkima, seletama üle mingeid asju rahulikumalt, sest ma tean, et ma ei jää ajahätta nagu varem. See on see hästi oluline muutus.“
Ka teadusuuringud on leidnud, et AI-põhine dokumenteerimine võib arstide koormust vähendada. 2025. aastal avaldatud USA kliinikutes tehtud randomiseeritud uuringus osales 238 ambulatoorset arsti 14 erialalt. Kahe AI-põhise dokumenteerimislahenduse mõju võrreldi tavapärase töökorraldusega. Ühe lahenduse kasutajatel vähenes haiguslugude kirjutamisele kuluv aeg ning mõlema lahenduse kasutajatel paranesid mitmed töökoormuse ja kurnatusega seotud näitajad. Samas märkasid arstid aeg-ajalt ka kliiniliselt olulisi ebatäpsusi, mistõttu vajab AI koostatud tekst endiselt arsti kontrolli.
AI kasutus perearstitöös ei piirdu dokumenteerimisega. Dr Ründal näiteks kasutab ka meditsiinilise otsustamise abivahendeid, mis aitavad leida ravijuhenditest vajalikku infot kiiresti üles leida ning kontrollida, kas patsiendile antud soovitused on nendega kooskõlas.
Üheks näiteks on OpenEvidence, mis on loodud meditsiinilise teabe otsimiseks ja teaduspõhiste vastuste leidmiseks. Kui arst soovib kontrollida mõne haiguse uusimaid ravisoovitusi, saab AI aidata olulise info kiiremini üles leida ja viidata allikatele, mida arst saab omakorda üle vaadata.
Medicumi töökorralduses kasutatakse ka otsustustuge, millega on võimalik kontrollida pärast visiiti arsti soovituste vastavust Eesti ja vajadusel välismaistele ravijuhistele. See ei tähenda, et tehisintellekt otsustaks patsiendi ravi üle iseseisvalt. „Pigem aitab see arstil olulisi aspekte üle kontrollida ja võimalikke puudujääke märgata ja hoiab olulisel määral kokku ka arsti aega,“ toob Ründal välja.
AI võime diagnoosimist toetada on üks meditsiini kiiremini arenevaid valdkondi, kuid selle võimalustesse tuleb suhtuda realistlikult. 2025. aastal ajakirjas npj Digital Medicine avaldatud süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis võrreldi generatiivse AI diagnostilist täpsust arstide omaga. Analüüs hõlmas 83 uuringut. AI üldine diagnostiline täpsus oli 52,1 protsenti. Mudelite tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt arstide või mitteekspertidest arstide omadest, kuid jäid alla ekspertarstide tulemustele.
Oluline on siiski meeles pidada, et selliste uuringute tulemused sõltuvad muu hulgas kasutatud mudelist, ülesandest ja hindamistingimustest. Testülesandes õnnestumine ei tähenda automaatselt, et AI suudab sama hästi diagnoosida päris patsienti, kelle sümptomid, haiguslugu ja kaasuvad haigused moodustavad keeruka tervikpildi.
AI ei ole jõudnud ainult arstikabinettidesse. Seda kasutavad terviseprobleemide mõtestamiseks, sümptomite hindamiseks ja võimalike diagnooside otsimiseks ka patsiendid. Ründali sõnul pole see tegelikult sugugi uus nähtus: varem otsiti vastuseid Google’ist või ajakirjadest, nüüd saab inimene vestelda AI-ga.
Ründal nendib, et eks inimesi ole erinevaid. Mõnega saab tehisintellekti diagnoosi üle diskuteerida rahulikult, mõne patsiendi mõtteid on aga ümber lükata väga raske, kuid seda kuidagi halvaks pidada, et oma tervisemurede osas AI-ga nõu peetakse, Ründali sõnul ei saa.
AI võib patsiendile anda võimaluse oma mure rahulikult läbi mõelda ning aidata küsida täpsustavaid küsimusi, mida ta ei pruugi internetiotsinguga leida. Küll aga tuleb AI puhul suhtuda infosse muidugi teatava annuse kahtlusega. „Vestlusrobot võib kasutajaga liiga kergekäeliselt nõustuda, tugevdades tema veendumust, et tal on konkreetne haigus. Probleem on ka selles, et inimene ei pruugi osata AI-le kõiki olulisi sümptomeid või varasemaid terviseprobleeme kirjeldada,“ selgitab Ründal arstikunsti ja arstide püsimajäämise vajadust.
Ründal näeb patsientide AI kasutamisel üht praktilist võimalust, millest võiks arsti vastuvõtul päriselt kasu olla: nimelt on igati tervitatav, kui patsient laseb enne visiidile tulekut soovi korral koostada tehisintellektil enda haigusloo ja kaebuste kokkuvõtte.
„Sellest on hästi palju abi, kui patsient paneb enne vastuvõttu kirja oma sümptomid, nende alguse ja kestuse, kasutatavad ravimid ning varasemad olulised terviseprobleemid,“ lausub Ründal. „Siis saab arst kiiremini selge pildi sellest, mis inimest vaevab. Muidugi tuleb silmas pidada, et AI võib aidata kokkuvõtte struktureerida, kuid selle õigsuse peab patsient ise üle kontrollima.“
Üks oluline piirang on Ründali sõnul see, et AI ei pruugi arvestada Eesti tervishoiusüsteemi tegelike võimaluste ja ressurssidega. Kuna tegu on tundliku informatsiooniga, jääb AI kasutamine iga inimese enda otsustada. Kuid vestlusrobot võib soovitada uuringuid, mis oleksid teoreetiliselt asjakohased, kuid mille tegemiseks pole konkreetse sümptomipildi korral piisavat näidustust või millele ei ole lihtne ligi pääseda.
Arst peab sel puhul hindama, millised uuringud on patsiendi seisundit ja olemasolevat infot arvestades põhjendatud. Selleks on vaja ühendada sümptomid, läbivaatus, analüüsitulemused, varasem haiguslugu ning teadmised sellest, millised uuringud ja ravivõimalused on konkreetses olukorras kättesaadavad.
Samuti ei saa meditsiinis kasutada iga uut AI-rakendust lihtsalt sellepärast, et see annab veenvaid vastuseid. Terviseandmed on tundlikud, nende töötlemisele kehtivad ranged nõuded ning meditsiiniliste otsuste toetamiseks loodud süsteemide ohutust ja usaldusväärsust tuleb hinnata. Ründali sõnul on meditsiinilise seadme nõuetele vastava lahenduse arendamine aeganõudev ja kulukas protsess, mis eeldab kontrollimist ja uuringuid.
Ründal usub, et AI roll perearstitöös kasvab. Esmalt võtab see üle administratiivseid ülesandeid, seejärel võib pakkuda üha rohkem tuge meditsiiniliste vihjete leidmisel ja patsientide kiireloomulisuse hindamisel.
Medicumi perearstikeskus plaanib katsetada ka AI-põhiseid registraatoreid, kes saaksid vastata patsientide kõnedele näiteks siis, kui liin on hõivatud või perearstikeskus suletud. Selline süsteem võiks koguda esmase info patsiendi mure kohta ning küsida täpsustavaid küsimusi. Tulevikus võiks AI aidata hinnata ka seda, milline patsient vajab kiiremat kontakti või milliste sümptomite korral tuleks pöörduda erakorralise abi poole.
Samas on Ründal veendunud, et tehnoloogia areng ei tähenda automaatselt, et arst võiks patsiendi hindamise täielikult masinale üle anda. AI võib eksida, jätta olulise asjaolu arvestamata või anda soovituse, mis ei sobi konkreetse patsiendi olukorda.
Ründal näeb tulevikku, kus arvuti muutub pigem vahendiks, mille kaudu arst saab vajalikku infot ja juhiseid, samal ajal kui osa praegusest dokumenteerimisest ja rutiinsest tööst liigub tehisintellekti kanda. See võib aidata leevendada arstide töökoormust ning parandada abi kättesaadavust olukorras, kus tervishoiuressursid on piiratud.
Kuid arsti töö üks keskseid osi on ka usalduslik suhe patsiendiga – oskus kuulata, märgata kehakeelt, mõista inimese muret ning selgitada, mida diagnoos või raviplaan tema jaoks tähendab. „Inimlik puudutus ja suhtlemine peab ikka jääma,“ on dr Ründal veendunud.
Allikas: Geenius - Tehisintellekt on jõudnud perearstide töösse: kas AI hakkab tulevikus ka diagnoose panema?
Täna kell 16.30 toimub Läti rahvusliku lennufirma airBaltic restruktureerimisprotsessi ehk «Chapter 11» raames loodud ametliku tagatiseta võlausaldajate komitee koosolek, selgub USA New Yorgi lõuna ringkonna maksejõuetusasjade kohtule esitatud dokumentidest.
Allikas: Majandus - Toimub airBalticu tagatiseta võlausaldajate komitee esimene koosolek
Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis avastati maisipõllult hiiglaslik metallist ese, läbimõõduga ligi 3,35 meetrit. Uurijate hinnangul on tegemist Hiina kanderaketi Zhuque-2E osaga, mis jõudis Maale tagasi pärast satelliitide orbiidile viimist. Minnesota ametivõimude sõnul ei saanud selles juhtumis keegi viga ning leitud objekt ei kujutanud endas ohtu.
Allikas: Tehnika - Hiina raketi tükk kukkus Ameerikasse – õnneks keset põldu
Ahju, pliidi või kamina puhul tuleb esmalt hinnata küttesüsteemi nähtavat seisukorda. Praod küttekolde seintes ja ustes, lahtised vuugid, katkised tihendid ning tahmunud kohad võivad viidata suitsugaaside lekkimisele. Samuti peab kontrollima, et siibrid ja tahmaluugid liiguksid vabalt ning sulguksid korralikult.
Allikas: Geenius - Kütteperiood on käes: esimesed kütmised pärast suve ei tohiks olla katseeksitus
Elroni rongikohvikute logistika- ja toidupartneri hanke võitis peakokk Joel Ostratile kuuluv Maitseelamused OÜ. Rongikohvikud avatakse pärast uute Škoda elektrirongide kasutuselevõttu Tallinn-Tartu liinil.
Allikas: Kaubandus - Joel Ostrat hakkab rongikohvikuid toiduga varustama
