Medicumi perearstikeskuses hakati AI-põhist dokumenteerimist katsetama 2025. aasta septembris. Nüüdseks on see Ründali sõnul saanud tavapärase töö osaks. Süsteem kuulab arsti ja patsiendi vestlust ning koostab selle põhjal visiidi dokumentatsiooni.
Varem pidi arst vastuvõtu ajal patsiendiga rääkima ja samal ajal arvutisse märkmeid kirjutama. See võis jätta patsiendile mulje, et arst ei kuula teda ega vaata talle silma, kuigi tegelikult püüdis arst lihtsalt kogu olulise info haiguslukku kirja saada.
„Vastuvõtu aeg on piiratud, informatsiooni visiidi jooksul palju ja seda kõike pidi samal ajal dokumenteerima. AI kasutamine on vähendanud vaimset koormust: arst ei pea vestluse ajal pidevalt mõtlema, kas kõik oluline sai dokumenteeritud. See jätab rohkem ruumi patsiendi kuulamiseks ja tema küsimustele vastamiseks,“ toob Ründal välja kõge suurema AI-dokumenteerija itendi kasutuselevõtuga toimunud muutuse. „Olen avastanud, et ma olen hakanud patsientidega rohkem rääkima, seletama üle mingeid asju rahulikumalt, sest ma tean, et ma ei jää ajahätta nagu varem. See on see hästi oluline muutus.“
Ka teadusuuringud on leidnud, et AI-põhine dokumenteerimine võib arstide koormust vähendada. 2025. aastal avaldatud USA kliinikutes tehtud randomiseeritud uuringus osales 238 ambulatoorset arsti 14 erialalt. Kahe AI-põhise dokumenteerimislahenduse mõju võrreldi tavapärase töökorraldusega. Ühe lahenduse kasutajatel vähenes haiguslugude kirjutamisele kuluv aeg ning mõlema lahenduse kasutajatel paranesid mitmed töökoormuse ja kurnatusega seotud näitajad. Samas märkasid arstid aeg-ajalt ka kliiniliselt olulisi ebatäpsusi, mistõttu vajab AI koostatud tekst endiselt arsti kontrolli.
AI aitab ka ravijuhendeid kontrollida
AI kasutus perearstitöös ei piirdu dokumenteerimisega. Dr Ründal näiteks kasutab ka meditsiinilise otsustamise abivahendeid, mis aitavad leida ravijuhenditest vajalikku infot kiiresti üles leida ning kontrollida, kas patsiendile antud soovitused on nendega kooskõlas.
Üheks näiteks on OpenEvidence, mis on loodud meditsiinilise teabe otsimiseks ja teaduspõhiste vastuste leidmiseks. Kui arst soovib kontrollida mõne haiguse uusimaid ravisoovitusi, saab AI aidata olulise info kiiremini üles leida ja viidata allikatele, mida arst saab omakorda üle vaadata.
Medicumi töökorralduses kasutatakse ka otsustustuge, millega on võimalik kontrollida pärast visiiti arsti soovituste vastavust Eesti ja vajadusel välismaistele ravijuhistele. See ei tähenda, et tehisintellekt otsustaks patsiendi ravi üle iseseisvalt. „Pigem aitab see arstil olulisi aspekte üle kontrollida ja võimalikke puudujääke märgata ja hoiab olulisel määral kokku ka arsti aega,“ toob Ründal välja.
AI võime diagnoosimist toetada on üks meditsiini kiiremini arenevaid valdkondi, kuid selle võimalustesse tuleb suhtuda realistlikult. 2025. aastal ajakirjas npj Digital Medicine avaldatud süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis võrreldi generatiivse AI diagnostilist täpsust arstide omaga. Analüüs hõlmas 83 uuringut. AI üldine diagnostiline täpsus oli 52,1 protsenti. Mudelite tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt arstide või mitteekspertidest arstide omadest, kuid jäid alla ekspertarstide tulemustele.
Oluline on siiski meeles pidada, et selliste uuringute tulemused sõltuvad muu hulgas kasutatud mudelist, ülesandest ja hindamistingimustest. Testülesandes õnnestumine ei tähenda automaatselt, et AI suudab sama hästi diagnoosida päris patsienti, kelle sümptomid, haiguslugu ja kaasuvad haigused moodustavad keeruka tervikpildi.
Kui patsient küsib diagnoosi AI-lt
AI ei ole jõudnud ainult arstikabinettidesse. Seda kasutavad terviseprobleemide mõtestamiseks, sümptomite hindamiseks ja võimalike diagnooside otsimiseks ka patsiendid. Ründali sõnul pole see tegelikult sugugi uus nähtus: varem otsiti vastuseid Google’ist või ajakirjadest, nüüd saab inimene vestelda AI-ga.
Ründal nendib, et eks inimesi ole erinevaid. Mõnega saab tehisintellekti diagnoosi üle diskuteerida rahulikult, mõne patsiendi mõtteid on aga ümber lükata väga raske, kuid seda kuidagi halvaks pidada, et oma tervisemurede osas AI-ga nõu peetakse, Ründali sõnul ei saa.
AI võib patsiendile anda võimaluse oma mure rahulikult läbi mõelda ning aidata küsida täpsustavaid küsimusi, mida ta ei pruugi internetiotsinguga leida. Küll aga tuleb AI puhul suhtuda infosse muidugi teatava annuse kahtlusega. „Vestlusrobot võib kasutajaga liiga kergekäeliselt nõustuda, tugevdades tema veendumust, et tal on konkreetne haigus. Probleem on ka selles, et inimene ei pruugi osata AI-le kõiki olulisi sümptomeid või varasemaid terviseprobleeme kirjeldada,“ selgitab Ründal arstikunsti ja arstide püsimajäämise vajadust.
Ründal näeb patsientide AI kasutamisel üht praktilist võimalust, millest võiks arsti vastuvõtul päriselt kasu olla: nimelt on igati tervitatav, kui patsient laseb enne visiidile tulekut soovi korral koostada tehisintellektil enda haigusloo ja kaebuste kokkuvõtte.
„Sellest on hästi palju abi, kui patsient paneb enne vastuvõttu kirja oma sümptomid, nende alguse ja kestuse, kasutatavad ravimid ning varasemad olulised terviseprobleemid,“ lausub Ründal. „Siis saab arst kiiremini selge pildi sellest, mis inimest vaevab. Muidugi tuleb silmas pidada, et AI võib aidata kokkuvõtte struktureerida, kuid selle õigsuse peab patsient ise üle kontrollima.“
AI ei tunne kogu tervishoiusüsteemi võimalusi
Üks oluline piirang on Ründali sõnul see, et AI ei pruugi arvestada Eesti tervishoiusüsteemi tegelike võimaluste ja ressurssidega. Kuna tegu on tundliku informatsiooniga, jääb AI kasutamine iga inimese enda otsustada. Kuid vestlusrobot võib soovitada uuringuid, mis oleksid teoreetiliselt asjakohased, kuid mille tegemiseks pole konkreetse sümptomipildi korral piisavat näidustust või millele ei ole lihtne ligi pääseda.
Arst peab sel puhul hindama, millised uuringud on patsiendi seisundit ja olemasolevat infot arvestades põhjendatud. Selleks on vaja ühendada sümptomid, läbivaatus, analüüsitulemused, varasem haiguslugu ning teadmised sellest, millised uuringud ja ravivõimalused on konkreetses olukorras kättesaadavad.
Samuti ei saa meditsiinis kasutada iga uut AI-rakendust lihtsalt sellepärast, et see annab veenvaid vastuseid. Terviseandmed on tundlikud, nende töötlemisele kehtivad ranged nõuded ning meditsiiniliste otsuste toetamiseks loodud süsteemide ohutust ja usaldusväärsust tuleb hinnata. Ründali sõnul on meditsiinilise seadme nõuetele vastava lahenduse arendamine aeganõudev ja kulukas protsess, mis eeldab kontrollimist ja uuringuid.
Kas AI võib tulevikus perearsti asendada?
Ründal usub, et AI roll perearstitöös kasvab. Esmalt võtab see üle administratiivseid ülesandeid, seejärel võib pakkuda üha rohkem tuge meditsiiniliste vihjete leidmisel ja patsientide kiireloomulisuse hindamisel.
Medicumi perearstikeskus plaanib katsetada ka AI-põhiseid registraatoreid, kes saaksid vastata patsientide kõnedele näiteks siis, kui liin on hõivatud või perearstikeskus suletud. Selline süsteem võiks koguda esmase info patsiendi mure kohta ning küsida täpsustavaid küsimusi. Tulevikus võiks AI aidata hinnata ka seda, milline patsient vajab kiiremat kontakti või milliste sümptomite korral tuleks pöörduda erakorralise abi poole.
Samas on Ründal veendunud, et tehnoloogia areng ei tähenda automaatselt, et arst võiks patsiendi hindamise täielikult masinale üle anda. AI võib eksida, jätta olulise asjaolu arvestamata või anda soovituse, mis ei sobi konkreetse patsiendi olukorda.
Ründal näeb tulevikku, kus arvuti muutub pigem vahendiks, mille kaudu arst saab vajalikku infot ja juhiseid, samal ajal kui osa praegusest dokumenteerimisest ja rutiinsest tööst liigub tehisintellekti kanda. See võib aidata leevendada arstide töökoormust ning parandada abi kättesaadavust olukorras, kus tervishoiuressursid on piiratud.
Kuid arsti töö üks keskseid osi on ka usalduslik suhe patsiendiga – oskus kuulata, märgata kehakeelt, mõista inimese muret ning selgitada, mida diagnoos või raviplaan tema jaoks tähendab. „Inimlik puudutus ja suhtlemine peab ikka jääma,“ on dr Ründal veendunud.
Allikas: Geenius - Tehisintellekt on jõudnud perearstide töösse: kas AI hakkab tulevikus ka diagnoose panema?