Nii saab vältida eelarve lõhki ajamist ja ühtlasi õpetada lapsele rahatarkust, mida läheb vaja palju kauem kui ühe kooliaasta jooksul.
Kõike ei pea ostma enne esimest koolipäeva
Üks lihtsamaid võimalusi koolile tehtavatelt kuludelt kokku hoida on loobuda mõttest, et kogu õppeaastaks vajalik peab olema olemas juba septembri alguseks. Kui augustis on nõudlus koolikaupade järele kõige suurem, siis septembri keskpaigaks ja oktoobri alguseks hakkavad paljud kauplused alles jäänud koolikaupade hindu langetama.
Seetõttu tasub kooliaasta alguses soetada eelkõige see, mida lapsel on kohe ja konkreetselt vaja. Kunstitarvete, lisavihikute ja muude vahendite varusid saab täiendada hiljem, kui algavad hooajalised allahindlused ja laotühjendused.
Nii võib osa vajalikust kraamist saada märksa soodsama hinnaga ning koju ei kogune asju, mida tegelikult võib-olla vajagi ei lähe.
Trendika asja soovile tasub anda kaks nädalat
Kui kool on juba alanud, lisandub ostusoovidele veel üks mõjutaja – klassikaaslased. Laps näeb sõbral uut pinalit, erilisi pliiatseid, populaarse brändi pusa või mõnda muud trendikat eset ning üsna kiiresti võib tunduda, et just seda on ka temal tingimata vaja.
Selliste soovide puhul aitab lihtne vahetegemine, millised asjad on õppetööks päriselt vajalikud ja millised on pigem emotsiooniostud. Kui laps soovib midagi eelkõige välimuse, trendikuse või populaarsuse tõttu, võib peres kokku leppida 14 päeva reegli.
Ostuga ei öelda kohe ei, kuid selle juurde tullakse kahe nädala pärast tagasi. Kui soov on selleks ajaks endiselt alles, saab ostmist uuesti arutada. Sageli selgub aga juba nädala jooksul, et ese, mis esialgu tundus hädavajalik, polegi enam nii oluline.
Selline väike ooteaeg aitab ka lapsel õppida eristama hetkelist tahtmist tegelikust vajadusest. See oskus on hiljem ka rahaasjade korraldamisel väga väärtuslik.
Suuremaid oste võib enne päriselt ostmist veebis „proovida“
Kui kooliaasta jooksul tekib vajadus mõne suurema asja järele, näiteks on vaja uut spordikotti, jalanõusid või sügisjopet, tasub laps ostuprotsessi kaasata. Selle asemel et vanem otsustab üksi, mida ja kui suure summa eest osta, saab enne paika panna konkreetse eelarve ning vaadata koos, millised võimalused sellesse mahuvad.
Hea lahendus on teha enne poodi minekut e-poodides niinimetatud virtuaalseid proovioste. Valige koos välja vajalik ese, võrrelge erinevaid variante ja vaadake, kas lapse eelistus mahub kokkulepitud eelarvesse.
Kui näiteks praktiline spordikott maksab 30 eurot, kuid laps soovib 50-eurost disaintoodet, tekib hea võimalus arutada, mille eest tegelikult rohkem makstakse ja kas see on tema jaoks seda väärt. Kui kallim valik on lapsele tõesti oluline, võib kokku leppida, et vanem tasub vajaliku eseme jaoks planeeritud summa ning hinnavahe panustab laps oma kogutud taskurahast.
Nii muutub hinnavahe abstraktsest numbrist palju reaalsemaks ning laps õpib oma valikuid kaaluma.
Kooligarderoob ei pea olema suur
Sügise saabudes võib tekkida kiusatus osta lapsele korraga terve uus garderoob. Tegelikult ei ole kiiresti kasvava lapse puhul kuigi mõistlik kappide kaupa riideid varuda, sest osa neist võib juba mõne kuu pärast väikeseks jääda või lihtsalt kasutamata seista.
Praktilisem lahendus on ehitada kooligarderoob üles kapselpõhimõttel. Selle keskmes võiks olla neli-viis kvaliteetset ja omavahel lihtsalt kombineeritavat põhieset: näiteks neutraalsetes toonides püksid või seelikud ning mõned lihtsad T-särgid ja pusad. Nende ümber saab ülejäänud garderoobi järk-järgult täiendada vastavalt sellele, mida päriselt vaja läheb.
Väiksem garderoob tähendab lisaks väiksematele kuludele ka vähem segadust. Hommikul on lihtsam riideid valida ning ka pesupäevad muutuvad märksa paremini hallatavaks.
Taskuraha annab võimaluse õppida rahatarkust
Kooliaasta käigus tekib lapsel üha rohkem olukordi, kus ta peab tegema rahalisi otsuseid ilma vanemata. Koolipuhvet, ühistransport või sõpradega väljas käimine tähendavad, et raha kasutamist tuleb hakata ise planeerima.
Selle asemel et anda lapsele iga päev erinevaid summasid „igaks juhuks“, tasub kokku leppida kindel nädala- või kuutaskuraha. Sama oluline on läbi rääkida, mida peab laps sellest rahast ise katma ja millised kulud jäävad endiselt vanemate kanda. Näiteks võivad koolilõuna, trennid ja õppevahendid olla vanemate vastutus, samal ajal kui puhvetist ostetud maiustused või muud väikesed soovid tuleb tasuda taskurahast.
Kõige keerulisem, kuid õpetlikum osa on kokkuleppest kinni pidamine. Kui nädala taskuraha saab otsa juba kolmapäeval, ei peaks automaatselt lisaraha juurde andma. Just sellises olukorras saab laps kõige paremini aru, mida tähendab raha jagamine terve nädala peale ja millised on impulsiivsete ostude tagajärjed. Järgmisel nädalal on tal juba võimalus teha teistsuguseid valikuid.
Kõige väärtuslikum õppetund on …
Kooliaasta edenedes tasub meeles pidada, et lapse koolitee ei pea muutuma võistluseks selle üle, kellel on kõige uuem telefon, trendikam pinal või kallimad riided. Kõiki soove ei pea täitma kohe ning kõike vajalikku ei pea ostma korraga.
Palju olulisem on kujundada lapsele stabiilne igapäevarutiin ja anda talle võimalus õppida rahaga ümberkäimist väikeste otsuste kaudu. Kui laps õpib vahet tegema vajadusel ja soovil, hindu võrdlema, ostu edasi lükkama ning oma taskuraha planeerima, on see oskus, millest on talle kasu ka kaua pärast seda, kui viimased koolivihikud on ammu täis kirjutatud.
Tegemist on sisuturundusliku artikliga. Artiklis esitatud teave on üldine, ei arvesta isiklikke asjaolusid ega kujuta endast turundus-, äri-, õigus- ega finantsteenust.
Makseteenuseid ja e-raha teenuseid osutab Paysera LT UAB. Enne teenuste kasutamist tutvuge tingimustega Paysera LT UAB veebilehel https://www.paysera.ee/v2/et-EE/juriidiline ja vajadusel konsulteerige asjatundjaga.
Allikas: Geenius - Kool on alanud: nutikad sammud, mis hoiavad sügisesed kulud kontrolli all
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar