Istusime maha andmekeskuse eestvedaja Kert Evertiga, et vaadata tagasi möödunud kümnendile ning rääkida sellest, mis ootab ees Eestit ja Euroopa tehisintellekti maastikku.
Kümme aastat tagasi, kui MCF Group Estonia Hüüru andmekeskuse rajamisega algust tegi, oli Eesti turg hoopis teises seisus. Kuidas te julgesite tollal nii suurejoonelise, üle 300 MW kasvupotentsiaaliga projekti ette võtta?
Kui kümme aastat tagasi alustas MCF Group Estonia Hüüru andmekeskuse taristukompleksi arendamist, tundus paljudele ebarealistlik rajada taristut, mille pikaajaline kasvupotentsiaal ulatub üle 300 MW. Tollal oli kogu Eesti andmekeskuste turu vajadus vaid murdosa sellest.
Oleks olnud lihtne projekteerida ainult toonase vajaduse järgi. Meie otsustasime projekteerida tuleviku jaoks. Kümme aastat hiljem näeme selle otsuse tegelikku väärtust.
Kui MCF Group Estonia alustas Hüüru andmekeskuse taristukompleksi arendamist, ei olnud AI-buumi. Ei olnud GPU-võidujooksu. Ei olnud kümnete megavattide suuruseid AI-klastreid. Oli ainult usk, et Eesti vajab tulevikus rohkem, kui toonane turg oskas küsida. Seetõttu kavandati taristukompleks algusest peale pikaajalise visiooniga, mis võimaldaks tulevikus kasvada üle 300 MW. Nüüd näeme, et see usk oli põhjendatud.
Teekond paberilt reaalse, toimiva ja regiooni suurima andmekeskuseni pole kindlasti olnud ainult lihtne edulugu. Kuidas te need keerulisemad ajad üle elasite?
Vahepealsed aastad ei olnud lihtsad. Oli skeptikuid. Oli neid, kes arvasid, et projekt on liiga suur, liiga ambitsioonikas või lihtsalt oma ajast ees. Oli perioode, kus tuli teha raskeid otsuseid, kohaneda muutuva turuga ning tõestada päevast päeva, et see visioon on õige.
Täna ei ole vaja enam palju rääkida. Taristu on olemas. Kliendid on olemas. Partnerid on olemas. Ja mis kõige olulisem – tulemus on olemas.
Kõige suurem tänu kuulub meie meeskonnale. Neile inimestele, kes uskusid sellesse projekti siis, kui seda oli kõige raskem teha. Neile, kes projekteerisid, ehitasid, opereerisid, müüsid, teenindasid kliente ja lahendasid probleeme ajal, mil tulemused veel välja ei paistnud. Sama oluline on tunnustada uusi kolleege, partnereid ja investoreid, kes on viimastel aastatel meiega liitunud ning toonud kaasa uusi teadmisi, energiat ja kogemusi.
Ükski andmekeskus ei sünni ainult betoonist, terasest ja elektrist. Selle ehitavad inimesed.
Jõuame tänasesse päeva. Juba sel sügisel astute järgmise hiiglasliku sammu. Mida toob lähitulevik ja millist rolli mängib siin uue investori kaasamine?
Kui teised rääkisid, siis meie tegime ära. Aasta tagasi rääkisime võimalusest. Täna saame rääkida tulemusest. 2026. aasta novembris saab Greenergy Data Centersist Baltikumi esimene AI-tehas, mis suudab teenindada rahvusvahelisi AI ettevõtteid. Tegemist ei ole spekulatiivse arendusega ega lootusega, et kliendid kunagi tulevad. Esimene klient on ka juba olemas ning infrastruktuuri rajatakse reaalse nõudluse teenindamiseks.
Selle järgmise arenguetapi viisid koos ellu Greenergy ja Tensor Estate. Tensor omandas ettevõttes osaluse ning on lisaks investeeringule juhtinud läbirääkimisi rahvusvaheliste AI-operaatoritega. Tensor tõi lisaks kapitalile kaasa rahvusvahelised AI-sektori kontaktid ning nägemuse, et ka Eestis on võimalik ehitada midagi, mis mängib Euroopa tasemel. See panus aitab tuua Eestisse võimekuse, mis asetab meid tõsiseltvõetava AI infrastruktuuri asukohana Euroopa kaardile.
Tehisarust räägivad praegu kõik, aga sageli vaid tarkvara ja tarbimise vaatevinklist. Milline peaks olema Eesti riigi ja siinse tehnoloogiasektori laiem roll, et me ei jääks selles võidujooksus pealtvaatajateks?
Praegu räägitakse palju AI-st. Veel rohkem räägitakse investeeringutest. Minu hinnangul peaksime selle asemel, et küsida, kuidas AI-d kasutada, küsima hoopis seda, kuidas luua tingimused, et AI-ga seotud investeeringud, töökohad, teadmised ja taristu tekiksid siia.
Liiga sageli keskendub arutelu sellele, kuidas me saaksime olla osa globaalsest tehnoloogiaahelast. Palju olulisem küsimus on, millist rolli me selles ahelas mängime. Kas oleme lihtsalt tehnoloogia tarbijad? Või suudame luua keskkonna, kuhu soovitakse investeerida, kus luuakse uusi teenuseid ja kus sünnivad järgmise põlvkonna tehnoloogiaettevõtted?
Euroopa konkurents AI valdkonnas ei käi enam ainult algoritmide pärast. See käib energia, taristu, oskusteabe ja investeeringute pärast. Riigid, kes suudavad need komponendid kokku viia, võidavad järgmise kümnendi majanduskasvust kõige rohkem. Eestil on siin võimalus. Me oleme piisavalt väikesed, et olla paindlikud. Piisavalt digitaalsed, et olla usaldusväärsed. Ja piisavalt ambitsioonikad, et mõelda suurelt.
Kuidas teie praegune suur samm – Tensor Estate investeeringu kaasamine ja siia Baltikumi esimese hyperscale keskuse rajamine – seda suurt pilti toetab? Kas oleme juba päriselt Euroopa kaardile jõudmas?
Meie jaoks on oluline see, et Eesti ei ole enam kõrvaltvaataja. Eesti on tõusnud piirkonna AI-taristu arendamise esirinda ning see ei ole juhtunud juhuslikult. Selle taga on kümne aasta töö, sajad tehtud otsused, tugevad partnerid ja meeskond, kes on olnud valmis minema edasi ka siis, kui teised kahtlesid. Kui ühendada Tensori investeering, rahvusvaheliste AI klientide kaasamine ja Eesti suurim sertifitseeritud andmekeskuse taristukompleks, siis räägime reaalsest võimalusest, et Eesti kujuneb üheks Euroopa oluliseks AI infrastruktuuri asukohaks.
Baltikumi esimese „hyperscale“ AI-infrastruktuuri sünni taga on kümne aasta töö, kümned partnerid, investorid, kliendid ja eelkõige inimesed, kes on olnud valmis uskuma pikemalt kui järgmise kvartali tulemusteni ning julgenud teha otsuseid, mis kannavad vilja alles aastate pärast.
Kui kümme aastat tagasi aitasime panna Eesti andmekeskuste turu rahvusvahelisele kaardile, siis meie järgmine arenguetapp aitab panna Eesti AI infrastruktuuri kaardile. Ja võib-olla ongi kõige olulisem teadmine see, et täna ei räägi me enam sellest, mida võiks kunagi teha. Me räägime sellest, mida Eestis juba tehakse.
Allikas: Geenius - Utoopiast reaalsuseks: Greenergy Data Centersisse tuleb Baltikumi esimene AI-tehas
